Flokside ehk leeklillede ladinakeelne nimi Phlox tuleneb kreeka keelest ja tähendab leeki. Ilmselt peeti silmas flokside säravaid värve. Aedfloksi esivanemad on pärit USA ida- ja keskosast, kus kasvavad niiskematel aladel avatud metsalagendikel, metsa servades ja ka ojade ääres. Kultuursortide tõsisem aretus sai alguse Euroopas 1940. aastatel, kus aretuse teerajajateks olid inglased B.H.B. Symons-Jeune ja Alan Bloom ning sakslane Karl Foerster. Mitmeid nende aretatud aedfloksi sorte paljundatakse ka tänapäeval. Tänapäeval on aretustöös edukad Holland ja Venemaa. Sortidest kirjutan pikemalt edaspidi.
‘Elizabeth Arden’ aretaja B.H.B. Symons-Jenue
‘Düsterlohe’ aretaja Karl Foerster
Paludele seostuvad floksid vanaema juures veedetud suvega. Olid ju floksid iga aia kohustuslikud lilled. Paljudele meenub suvine lõhn, mis levis floksidest juulis. Suured erksad värvilaigud ja meeldiv lõhn ongi peamised põhjused, miks floksid on taas nii populaarsed. Kuidas siis ilusaid ja terveid aedflokse kasvatada? Järgnevalt jagan kogemusi, mida olen viieteistkümne aastaga flokse kasvatades saanud.
Kõige tähtsam on kasvukoha valik. Aedfloksidele meeldib õhu liikumisele avatud valdavalt päikesepaisteline kasvukoht. Kui vari, siis pigem keskpäevase kuumuse eest kaitsev. Oma looduslikest esivanematest tulenevalt meeldib floksidele suvel piisavalt niiske kasvukoht. Just mulla kuivamine on jahukastesse haigestumise peamiseks põhjuseks. Kui pinnas on kergesti kuivav, näiteks liivane, siis tuleks püüda floksipeenra pinnast parandada, lisades rohkelt komposti ja turvast või kui võimalik siis tuua juurde paremat mulda. Et aedfloksid armastavad kasvada jalgupidi jahedamas parasniiskes mullas ja peadpidi suuremas osas päikeses, siis tuleb sageli kasuks ka päikesepoole, flokside ette madalamate püsikute istutamine. Nii saate varjata floksi küllaltki pinnapealset juurestikku ülekuumenemise eest ja samal ajal peita pilgu eest kõrgemate floksisortide vanu alumisi lehti suve teises pooles. Kasuks tuleb ka täispäikeses kasvavate floksitaimede multšimine. Kui vähegi võimalik, siis tuleks aedflokse pikema põua ajal ka kasta. Kastmiseks vali aeg päeva esimeses pooles, siis jõuavad lehed õhtuks kiiresti kuivada. Parem oleks kastmise ajal lehti mitte märjaks teha, suunates vett ikka allapoole maapinnale.
Kokkuvõtteks oleks vaja edukaks aedfloksi kasvatamiseks täita kolm tingimust: piisavalt niiske pinnas, piisavalt õhku ja parasjagu päikest.
Mida teha siis kui floksidele ikkagi hallitusetäpid tekivad. Täna ei ole tavakasutajale väga tõhusad taimekaitsevahendid kättesaadavad. Mõned fungitsiidid on siiski lubatud, kuid neid tuleb kasutada õigeaegselt st. kohe, kui märkate esimesi haigustunnuseid. Enamik lubatud taimekaitsevahendeid on taime tugevdavad ja pigem preventiivsed ning haiguste arengut pärssivad. Kui teie floksid suvel siiski hallitasid, siis tasub peale pealsete eemaldamist sügisel raputada peenrale lehtpuu tuhka, sest seenhaigustele ei meeldi aluseline keskkond. Samuti võib taimi ennetavalt tuhaleotisega pritsida. Sama tomega on söögisooda lahus. Haigete taimede jäänused tuleks kokku koguda ja põletada. Enamasti ei haigestu taimed jahukastesse igal suvel. Näiteks, kui on piisavalt sademeid, ei pruugi taimejäänustest puhastatud peenral floksid üldse haigestuda.
Kokkuvõtteks vältimaks flokside haigestumist jälgi, et kasvukohas oleks piisavalt õhu liikumist, kasta põua ajal, kuivemal kasvukoha kaitse kuuma päikese eest, eemalda hallitusega taimeosad ja raputa peenrale tuhka. Flokse tuleks umbes viie aasta tagant ümber istutada, seda eriti kehvematel muldadel. Istutusauku tuleks lisada tubli kogus komposti või kõdusõnnikut.
Kui ikka on tahtmine aedflokse kasvatada, siis on see igal juhul võimalik .
Vaata flokside sorte https://sinutaimed.ee/tootekategooria/pusililled/floksid/