***
Igal sügisel tekib paljudel aiasõpradel küsimus, kas püsililli oleks vaja kuidagi talveks ette valmistada. Üsna levinud on arvamus, et enamik levinud püsililli elab talve üle ilma erilise kaitsmiseta. Ausalt öeldes arvasin aastaid tagasi ka ise üsna sama moodi. Aastatega saadud kogemused on siiski seda arvamust muutnud. Kuidas teha nii,et püsilillede talvitumine oleks edukas? Järgnevalt mõned tähelepanekud.
KAS PEALSEID LÕIGATA VÕI MITTE? Kindlasti olete märganud, kui ilusad on härmatisega kaetud taimevarred ja kuivanud õisikud talvel. Kuid mitte kõikide taimede varred ei seisa tuulte ja tuisu käes vapralt püsti. Ära võiks lõigata pealsed, mis nagunii lamanduvad ja alles jätta tugevama ehitusega liikide varred (vajadusel tuleks vältida liiga agarate paljunejate isekülvi:)).
Ära tuleks lõigata ja koristada liikide pealsed, mis kalduvad nakatuma jahukastesse. Kui märkasite suvel mõnel püsilillel hallitust, siis need pealsed tuleks kindlasti sügise saabudes eemaldada.
Samas mingis kõrguses pealsed suurendavad taimede külmakindlust ja aiatavad ka lumel koguneda.
PÜSILILLEDE TALVITUMISEKS VAJALIKUD TINGIMUSED.
Kõik oleks lihtne, kui kõik talved oleksid ühesugused. Sügisel võiks sadada veidi vihma, külm tuleks järkjärgult ja kõige peale tekiks veel ka püsiv lumikate. Sellistes tingimustes oleks õigele kohale istutatud püsilillede talvitumine ideaalne ja ära jääks kõik see jant erinevate talvekatedega. Paraku nii see viimasel ajal ei ole olnud. Käredast pakasest palju suuremat kahju tekitavad vahelduvad ilmad ja liigniiskus. Mitmed püsikud ei talu talvel püsivat liigniiskust ja sageli vahelduvat temperatuuri. Seetõttu tuleb selliseid püsililli istutades arvestada kasvukoha mulla omadustega. Vältima peaks liiga tihedat, vett mitte läbilaskvat pinnast ja istutamist madalatesse kohtadesse, kuhu talvel koguneb sulavesi. Vee kogunemist saab vältida istutuskoha liiga savise mulla parandamisega lisades liiva või kruusa ning tõstes lillepeenart veidi kõrgemaks.
KAS, MILLAL JA MILLEGA TAIMI KATTA?
Nagu öeldud on enamus levinud püsililli üsna külmakindlad. Siiski esineb mõnedel liikidel lumeta külmal talvel kahjustusi. Viimati, kui oli külm talv ja puudus korralik lumekiht, said meil kahjustada härjasilm (suureõieline), kobarpea (hambuline), siilkübar ja üllatusena ka mõni aedfloksi sort.
Niisiis, lumeta talvel tuleks õrnemaid püsilililli siiski mõõdukalt katta. Lihtsaim ja taimele ka hiljem kasulik on taimede ümber laotada uus multši kiht, milleks võib olla kompost, kasvuturvas (neutraliseeritud) või muu kergem müügil olev muld. Selliselt laotatud multš kaitseb taimede juuri ja ka juurekaela liigse külma eest. Nimelt on paljude püsikute juured üsna pinnapealsed. Hea on ka see, et sellist taimele kasulikku kraami ei pea kevadel eemaldama.
Teine hea võimalus on katta lillepeenrad puulehtedega. Eelistada tuleks paksemaid ja tugevamate lehtedega puuliike, mille lehed ei vaju kohe kokku ja ei hakka ka kohe lagunema. Meie kogume selleks igal aastal ,kuivemate ilmadega, tamme lehti. Tamme leht püsib tervena kevadeni ja tänu tugevale ehitusele ei vaju kokku, mis tagab lilledele piisava õhu juurdepääsu katte all. Et tuul lehti minema ei puhuks võiks lisaks panna mõned oksad (näiteks kuuse). Tavaliselt ei tõuse sellise katte all ka temperatuur liiga kõrgele. Kevadel tuleb selline kate taimede pealt siiski õigeaegselt eemaldada.
Õrnemate liikide puhul on hea kate ka spetsiaalne kuivatatud talveturvas, mis ei märgu. Meie kogemuste põhjal on selleks parim Kekkilä talveturvas, mis on kerge, ülikuiv ja ühtlase struktuuriga. Et tuul turvast minema ei puhuks, tuleks lisaks peale panna mõned kuuseoksad. Katte paigaldamiseks tuleks oodata püsivate külmade saabumist (-1 kuni -5 kraadi) ja maapind võiks olla kergelt külmunud. Selline turbakuhi tuleb kevadel õigeaegselt avada ja kokku koguda. Kogutud talveturvast saab kasutada raske pinnase parandamiseks.
Kõikide tõsisemate talvekatete puhul on oht, et kui ilmad lähevad uuesti väga soojaks, läheb taimedel katte all liiga palavaks. Siis tuleks talvekate veidi avada ja uute külmade saabudes uuesti kinni panna.
PAARI SÕNAGA MÕNEDEST PÜSILILLEDEST:
SIILKÜBARAD Echinacea
Põhiliik punane e. purpursiilkübar on üsna vastupidav. Sordid ja hübriidid võivad osutuda veidi külmaõrnaks. Vältida võiks talvist liigvett. Kui oled ostnud kalli siilkübara sordi, siis oleks kindlam see talveks kergelt katta.
AEDMONARDA Monarda didyma
Üldiselt vastupidav ja külmakindel püsik, kuid talvel tuleks liigniiskust vältida. Arvatakse, et liigne sügisene nudimine vähendab talvekindlust.
AEDFLOKS Phlox paniculata
Vastupidav ja üsna külmakindel püsik. Pealsed lõigatakse ära jahukaste leviku vältimiseks. Pinnalähedase juurestiku tõttu võib lagedal kõva külmaga kannatada saada. Sügisene multšimine kaitseb lumeta talvel juuri.
HÄRJASILM (SUUREÕIELINE) Leucanthemum
Vältida võiks talvist vettimist. Lumeta talvel võib krõbedam külm kahjustada. Kerge kate oleks hea.
HAMBULINE KOBARPEA Ligularia dentata
Lumeta külmal talvel tuleks katta.
ASTILBED
Taimed, mis on saanud suvel piisavalt niiskust talvituvad hästi. Samas ei talu talvist ja kevadist liigvett. Varred võiks jätta lõikamata, mis aitab talvel lumel koguneda. Kevadised öökülmad võivad kahjustada noori lehti. Kui on selline öökülma oht, siis võiks ööseks katta looriga.
HELEENIUM Helenium
Üldiselt külmakindel ja vastupidav. Vältida tuleks talvist ja kevadist liigvett. Lumeta külmal talvel tuleks katta.
SIBERI IIRIS Iris sibirica
Külmakindel. Kuigi eelistab kasvada niiskes pinnases võiks siiski talvel vältida vee kogunemist puhmiku sisse. Lehed on mõttekas sügisel maha lõigata (jättes väiksed lehvikud) ja jätta talveks taimedele katteks.
AED-KUKEKANNUS Delphinium cultorum
Üldiselt loetakse külmakindlaks püsikuks. Olles tubli veetarbija suvel, ei talu aed-kukekannused talvist liigniiskust. Sügisel varred eemaldatakse. Liiga pikad jämedamad „varretorud“ võivad koguda vett, mis viib juurekaela mädanemiseni. Eriti hoolikad aednikud meisterdavad selle vältimiseks puhmiku kohale väikese „katuse“. Mina ei ole seda teinud ja ega midagi hullu ei ole ka juhtunud.
HOSTAD
On võrdlemisi talvekindlad ja enamasti katmist ei vaja. Kuna hostade juured võivad sageli paljastuda (kasvavad mullapinna lähedale) siis on sügisel hea aeg taimi millegi mõnusaga multšida. Multš kaitseb siis hosta taime ka lageda külma eest. Ja kui ei ole väga kõrgeid korra nõudmisi, siis võiks hostadele langenud lehed jätta sügisel riisumata.
KOKKUVÕTTEKS:
- Varu igaks juhuks kattematerjale: talveturvas, tammelehed, kuuseoksad.
- Ära kiirusta katmisega. Oota kuni maapind kergelt külmub.
- Kui märkad talvel lillepeenrasse kogunevat vett, püüa see sealt ära juhtida.
- Kui talve teine pool on äkki väga soe tuleks paksu talvekatet vähendada või kuni uute külmadeni avada.
- Kevadel ära jäta talvekatteid liiga kauaks taimedele. Katete eemaldamiseks on parem valida pilves ilm.